Rainer Kattel: Eesti avalik sektor on innovatiivne. Jah, aga...


Rainer Kattel on pikaajalise teaduskarjääriga innovatsioonipoliitika ja tehnoloogiavalitsemise professor, kes elab ja töötab hetkel Londonis. Tal on akadeemiline filosoofia, poliitilise filosoofia ja avaliku halduse taust Tartu Ülikoolist ja Marburgi Ülikoolist Saksamaal, lisaks juhtinud üle 10 aasta TalTechis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituuti. Kattel on Eesti Vabariigi Valitsuse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees ja e-Eesti nõukogu liige, varasemalt on ta töötanud eksperdina Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD), ÜRO Arenguprogrammis (UNPD) ja Euroopa Komisjonis. Lisaks on Kattel avaldanud hulgaliselt publikatsioone, teadusartikleid ja raamatuid innovatsioonipoliitikast ja tehnoloogiavalitsemisest.


Olete innovatsioonipoliitika ja tehnoloogiavalitsemise professor. Teie ametinimetus pisut juba ka vihjab, kuid kirjeldage palun oma igapäevast tööd ja selle sisu.


Uurin avaliku sektori ja innovatsiooni seoseid: kuidas saab avalik sektor toetada innovatsiooni erasektoris, aga ka ise olla innovaatiline. Minu jaoks on huvitav ühiskondade pikaajaline areng – mitte 5 või 10, vaid paarikümne aasta perspektiivist. Selles on riigil ja avalikult sektoril olnud alati oluline roll – näiteks pensionisüsteemi või infrastruktuuri ehitamisel. Teisisõnu, uurin ka seda, kuidas võtavad riigid pikaaegseid riske.


Eesti on teistmoodi huvitav teema. 90ndatel toimus meie riigis jõuline murrang – läksime ühest süsteemist teise. Innovatsioonil ja ühiskonna lahtimõtestamisel oli ja on väga oluline roll. See on siiamaani jäänud mu peamiseks teemaks, millega tegelen.


Mida tähendab innovatsioon ja innovatsioonijuhtimine avalikus sektoris?


Riigil ja avalikul sektoril on omamoodi paradoksaalne suhe. Riik peab alati mõtlema väga pikas, aastakümneid pikas perspektiivis, aga samas peab olema alati valmis reageerima globaalsetele sündmustele. Näiteks globaalsele viiruspandeemiale, üleujutustele või põlengutele. See loobki paradoksaalse olukorra, kus riik peab mõtlema nii pikalt kui ka väga lühiajaliselt. See seab riigile väga omalaadsed väljakutsed – kuidas me ehitame üles organisatsioone, loome kompetentse, planeerime ja kasutame ressursse. Ehk teisisõnu, riik peab olema valmis nii pikaks kui ka lühikeseks perspektiiviks. See paneb riigi ka hoopis teistsugusesse olukorda võrreldes eraettevõtetega.

Innovaatiline on seega selline riik, mis suudab lahendada pika perspektiiviga küsimusi, tagades muuhulgas jätkusuutliku arengu. Samas peab innovaatiline riik tegelema ka tänaste põletavate probleemidega.


Loe täispikka intervjuud Rainer Katteliga edasi konverentsi "Jah, aga" e-ajakirjast.